Paljud pered hooldavad aastakümneid oma lähedaste haudu, mõtlemata dokumentidele. Kuni ei teki vajadust uue matmise, hauakivi paigaldamise või hauaplatsi kasutusõiguse ümbervormistamise järele, võib ametlikult registreeritud kasutaja puudumine tunduda ebaoluline.
Just dokumendid aitavad aga kindlaks teha, kes vastutab hauaplatsi eest, kellel on õigus otsustada selle kasutamise üle ja kellega peab kalmistu haldaja ühendust võtma.
Selgitame, kuidas on hauaplatsi kasutusõigus Eestis reguleeritud, kas leping on kohustuslik ja mida peaksid lähedased kontrollima.
Kellele kohaldatakse kalmistuseadust?
Eesti kalmistuseadus reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja sulgemist ning matmise, tuhastamise ja ümbermatmise korda.
Seaduse nõuded puudutavad:
- kohalikke omavalitsusi;
- kalmistuid haldavaid usulisi ühendusi;
- kalmistute haldajaid;
- matusekorraldajaid;
- hauaplatside kasutajaid;
- kalmistutel tegutsevaid ettevõtteid ja spetsialiste;
- lähedasi, kes kavandavad matmist või haua heakorrastamist.
Lisaks riiklikule seadusele tuleb järgida konkreetse kalmistu kasutuseeskirja. Selles määratakse kindlaks hauaplatsi kasutusse andmise tingimused, kasutusõiguse kestus, selle pikendamise ja lõpetamise kord, hooldusnõuded ning hauakivide ja hauapiirete paigaldamise reeglid.
Kas hauaplatsi saab osta?
Kalmistul asuvat hauaplatsi ei omandata nagu tavalist maatükki. Inimesele antakse hauaplatsi kasutusõigus vastava kalmistu kasutuseeskirjas sätestatud tingimustel.
Seetõttu ei ole päris täpne nimetada sellist dokumenti tavaliseks maa rendilepinguks. Kasutaja ei saa hauaplatsi omanikuks, kuid talle antakse teatud õigused ja samal ajal võtab ta endale kohustused.
Olenevalt kalmistu eeskirjast võidakse kasutusõigus vormistada lepingu, haldaja otsuse, registrikande või nende kombinatsiooni alusel.
Mida sätestab kalmistuseadus?
Seadus ei kehtesta kõigile Eesti kalmistutele ühtset lepinguvormi. See kohustab kalmistu omanikku või haldajat kehtestama eeskirja, milles tuleb määrata:
- hauaplatsi kasutusse andmise tingimused ja kord;
- kasutusõiguse tähtaeg;
- selle tähtaja pikendamise kord;
- kasutusõiguse ennetähtaegse lõpetamise tingimused;
- matmise kord;
- haua hooldamise nõuded;
- hooldamata hauaplatside üle arvestuse pidamise kord;
- hauakivide ja hauapiirete paigaldamise, eemaldamise ning ümberpaigutamise reeglid.
Seetõttu võivad toimingud sõltuvalt kohalikust omavalitsusest ja konkreetsest kalmistust erineda.
Ühel kalmistul sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, teisel võib kasutusõigus olla tähtajatu. Erineda võivad vajalike dokumentide loetelu, kasutusõiguse teisele inimesele üleandmise kord ja selle ümbervormistamise tingimused pärast registreeritud kasutaja surma.
Miks on vaja lepingut või muud kasutusõigust tõendavat dokumenti?
See ei ole pelgalt formaalsus. Dokument või registrikanne võimaldab kindlaks teha, kes on hauaplatsi eest vastutav kasutaja.
Õigusselgus on eriti oluline, kui tuleb välja selgitada:
- kes vastutab haua korrashoiu eest;
- kes saab kalmistu haldajalt teateid;
- kes võib kooskõlastada hauakivi või hauapiirde paigaldamise;
- kellel on õigus anda luba järgmiseks matmiseks;
- kes võib kasutusõiguse teisele inimesele üle anda;
- kelle poole pöörduda hauaplatsi kahjustuste või hooldamata seisundi korral.
Kuni lähedaste vahel valitseb üksmeel, ei pruugi dokumentide puudumine märgatavaid probleeme tekitada. Perekondliku vaidluse, hauaplatsi kasutaja surma või mahukate tööde tegemise korral muutub ebaselgus aga tõsiseks takistuseks.
Kes vastutab haua hooldamise eest?
Üldjuhul vastutab hauaplatsi korrashoiu eest selle registreeritud kasutaja.
Tema kohustuste hulka võivad kuuluda:
- lehtede, okste ja prügi koristamine;
- umbrohu ja liigselt vohanud taimede eemaldamine;
- hauakivi ja hauapiirde hoidmine ohutus seisukorras;
- hauaplatsiga piirneva käigutee osa korrashoid;
- jäätmete sortimise nõuete järgimine;
- kalmistu haldaja ettekirjutuste täitmine.
Kohustuste täpne loetelu tuleb üle vaadata konkreetse kalmistu kasutuseeskirjast.
Kasutaja võib haua eest ise hoolitseda, paluda seda teha lähedastel või tellida professionaalse hooldusteenuse. Teenuseosutaja kaasamine ei vabasta registreeritud kasutajat üldisest vastutusest hauaplatsi seisukorra eest.
Kas mõni teine sugulane võib haua eest hoolitseda?
Haua tavapäraseks koristamiseks ei ole üldjuhul vaja tõendada ainuisikulist õigust hauaplatsile. Lähedane võib koristada lehti, eemaldada umbrohtu, tuua lilli või süüdata küünla.
Olukord on teistsugune oluliste muudatuste korral, näiteks:
- vana hauakivi eemaldamine;
- uue hauakivi paigaldamine;
- hauapiirde vahetamine;
- hauakääpa eemaldamine;
- sillutise paigaldamine;
- hauaplatsi piiride muutmine;
- suurte taimede eemaldamine;
- järgmise matmise korraldamine.
Enne selliste tööde tegemist tuleb kontrollida kasutusõigust ja hankida eeskirjas nõutud kooskõlastused.
Kui tellija ei ole registreeritud kasutaja, võib tööde teostaja paluda tal oma volitusi tõendada või hankida vastutava isiku nõusoleku.
Mis juhtub pärast hauaplatsi kasutaja surma?
Hauaplatsi kasutusõigus ei lähe lähedastele alati automaatselt üle samade reeglite alusel nagu tavaline pärandvara.
Ümbervormistamise kord määratakse kindlaks kalmistu kasutuseeskirjaga. Kalmistu haldaja võib paluda esitada:
- avalduse;
- isikut tõendava dokumendi;
- endise kasutaja surmatunnistuse;
- sugulussidet tõendavad dokumendid;
- teiste asjast huvitatud lähedaste nõusoleku;
- andmed hauaplatsile maetud inimeste kohta.
Kui kasutusõigust taotleb mitu inimest või lähedaste vahel on vaidlus, võib kalmistu haldaja nõuda lisadokumente. Seetõttu ei saa väita, et kalmistu on kohustatud tingimusteta sõlmima lepingu ükskõik millise sugulasega, kes esimesena avalduse esitab.
Mida teha vana lepinguta perekonna hauaplatsiga?
Paberlepingu puudumine ei tähenda automaatselt, et lähedased on hauaplatsi kasutusõiguse kohe kaotanud.
Vanade hauaplatside suhtes võidakse kohaldada seaduse üleminekusätteid ja konkreetse kalmistu eeskirju. Lisaks on olulised registriandmed, matmiste ajalugu ja haua tegelik hooldamine.
Soovitatav on toimida järgmiselt:
- Leida haud elektroonilisest registrist, kui see on sinna kantud.
- Kontrollida, kas registris on märgitud hauaplatsi kasutaja.
- Võtta ühendust kalmistu haldajaga.
- Uurida, kas vaja on sõlmida leping või andmeid uuendada.
- Küsida vajalike dokumentide loetelu.
- Esitada avaldus kasutusõiguse vormistamiseks või ümbervormistamiseks.
- Säilitada leping, otsus ja kirjavahetus kalmistu haldajaga.
Kui hauaplatsi regulaarselt hooldatakse, tasub säilitada ka selle korrashoidu tõendavad fotod.
Miks peavad kasutaja andmed olema ajakohased?
Kalmistu haldaja peab teadma, kellega ühendust võtta, kui:
- kasutusõiguse tähtaeg lõpeb;
- hauaplats tunnistatakse hooldamata hauaplatsiks;
- hauakivi või hauapiire on muutunud ohtlikuks;
- kavandatakse kalmistu territooriumi muutmist;
- mõni teine inimene pöördub seoses sellele hauaplatsile matmisega;
- registriandmeid on vaja täpsustada.
Kui kontaktandmed on aegunud, ei pruugi kasutaja olulist teadet kätte saada.
Aadressi, telefoninumbri või e-posti aadressi muutumisest on soovitatav kalmistu haldajale teatada.
Kas hooldamata hauaplatsi võib anda teisele kasutajale?
Kalmistu haldaja peab pidama arvestust hooldamata hauaplatside üle ja järgima enne nende korduskasutusse andmist kehtestatud menetlust.
Täpne kord määratakse kindlaks kohaliku kasutuseeskirjaga. Tavaliselt fikseeritakse haua seisukord, hauaplatsile paigaldatakse teade või püütakse registreeritud kasutajaga ühendust võtta. Kasutajale antakse aega hauaplatsi korrastamiseks.
Hauaplatsi ei tohi anda uuele kasutajale ainult põhjusel, et see nägi mõnda aega korratu välja. Järgida tuleb seaduses ja kalmistu eeskirjas sätestatud tingimusi, sealhulgas viimasele matmisele järgnevat hauarahu tähtaega.
Regulaarne koristamine ja ajakohased kontaktandmed aitavad näidata, et hauaplats ei ole mahajäetud ning perekond kasutab seda endiselt.
Mida kontrollida enne tööde tellimist?
Enne ulatuslikku heakorrastamist tasub välja selgitada:
- kes on registreeritud hauaplatsi kasutajaks;
- kas leping või kasutusõigus kehtib;
- kas vaja on teiste lähedaste nõusolekut;
- kas kavandatud materjalid ja konstruktsioonid on lubatud;
- kas vaja on kalmistu haldaja kooskõlastust;
- kas hauaplatsi piirid on õigesti kindlaks määratud;
- kas kehtivad kultuuripärandi kaitse erinõuded.
Tavapärase koristamise puhul ei ole nii ulatuslik kontroll üldjuhul vajalik. Elementide eemaldamise, ehitamise ja järgmise matmise korral tuleb aga olla eriti ettevaatlik.
Hauahooldus Angelio abiga
Angelio aitab hoida Ida-Virumaa hauaplatse puhta ja hooldatuna.
Hooldus võib hõlmata:
- lehtede, okste ja vanade küünalde koristamist;
- umbrohu eemaldamist;
- liiva või liiva-kruusakatte tasandamist;
- hauakivi niisket puhastamist;
- sambla eemaldamist spetsiaalsete vahenditega;
- sillutise vuukide puhastamist;
- lillede istutamist;
- mälestusküünla asetamist.
Pärast tööde lõpetamist saab klient hauaplatsist fotod.
Olulise ümberkujundamise ning hauaplatsi elementide paigaldamise või eemaldamise tellimisel peab klient eelnevalt kontrollima kasutusõigust ja hankima kalmistu haldajalt vajalikud kooskõlastused.
Vaadake hauaplatsi hooldamise võimalusi.
Leping ei ole juriidiline väljamõeldis, kuid selle vormistamise kord võib erineda
Kasutusõiguse dokumenteerimine aitab vältida ebaselgust ja perekondlikke vaidlusi. See võimaldab kindlaks määrata vastutava isiku, hoida registriandmed ajakohasena ja kaitsta lähedaste huve.
Samas ei saa eeldada, et kõigil Eesti kalmistutel kasutatakse ühesugust lepinguvormi. Riiklik seadus sätestab üldised kohustused, kuid täpne toimingute kord määratakse kindlaks vastava kalmistu kasutuseeskirjaga.
Seetõttu on kõige õigem mitte oodata probleemi tekkimist. Kontrollige hauaplatsi andmeid, võtke ühendust kalmistu haldajaga ja vormistage vajalikud dokumendid aegsasti. Eriti oluline on teha seda enne järgmist matmist või mahukate tööde alustamist.
Kalmistuseaduse ajakohane redaktsioon on avaldatud Riigi Teatajas.