Kalmistute kasutamist, matmise korraldamist ja hauaplatside korrashoiu põhinõudeid reguleerib Eestis kalmistuseadus (KalmS).
Ainuüksi seadusest siiski ei piisa. Iga kalmistu tegutseb ka omaniku või kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasutuseeskirja alusel. Seetõttu võivad nõuded hauapiiretele, hauakividele, taimedele ja teistele kujunduselementidele kalmistuti erineda.
Selgitame lihtsas keeles, millega peab arvestama inimene, kes kasutab perekonna hauaplatsi, kavandab selle heakorrastamist või tellib regulaarset hooldust.
Mida reguleerib kalmistuseadus?
Seadus sätestab üldised reeglid, mis puudutavad:
- kalmistute rajamist, laiendamist ja haldamist;
- surnute matmist ja urnide matmist;
- hauaplatside kasutusse andmist;
- matmiste üle arvestuse pidamist;
- kalmistu territooriumi korrashoidu;
- hooldamata hauaplatside tuvastamist;
- hauaplatside korduskasutusse võtmist;
- kalmistute sulgemist;
- väljakaevamist ja ümbermatmist.
Kehtiva seaduse terviktekst on avaldatud riiklikus väljaandes Riigi Teataja.
Seadus ja konkreetse kalmistu eeskiri ei ole üks ja sama
Seadus määrab kindlaks üldised nõuded, kuid paljude praktiliste küsimuste lahendamine on jäetud kalmistu omaniku otsustada.
Konkreetse kalmistu kasutuseeskirjas võidakse sätestada:
- hauaplatsi kasutusse andmise kord;
- kasutusõiguse kestus;
- lepingu pikendamise kord;
- hauaplatsi lubatud mõõtmed;
- nõuded hauakividele ja hauapiiretele;
- lubatud kujundusviisid;
- puude ja põõsaste istutamise piirangud;
- ehitus- ja taastamistööde tegemise kord;
- hauaplatsi korrashoiu nõuded;
- haua hooldamata hauaks tunnistamise kriteeriumid.
Seetõttu ei pruugi ühel kalmistul lubatud lahendus olla teisel kalmistul lubatud.
Enne hauakivi paigaldamist, hauapiirde vahetamist või hauaplatsi olulist ümberkujundamist tuleb tutvuda kohaliku kasutuseeskirjaga ja vajaduse korral hankida kalmistu haldaja kooskõlastus.
Kas hauaplatsi saab osta?
Hauaplatsi ei saa käsitleda tavalise maatüki või kinnisvarana, mille sugulased omandavad enda omandisse.
Üldjuhul antakse inimesele hauaplatsi kasutusõigus. Selle õiguse andmise tingimused, kehtivusaeg, pikendamine ja lõpetamine määratakse kindlaks vastava kalmistu kasutuseeskirjaga.
Hauaplatsi kasutajal on õigus:
- korraldada matmisi kehtestatud nõudeid järgides;
- kujundada ja heakorrastada hauaplatsi lubatud piirides;
- paigaldada hauakive ja teisi lubatud elemente;
- anda haua hooldamine sugulaste või teenuseosutaja ülesandeks.
Samal ajal on kasutaja kohustatud hoidma hauaplatsi nõuetekohases seisukorras ja järgima kalmistu eeskirju.
Miks on oluline kasutusõigust kontrollida?
Probleemid tekivad sageli vanade perekondlike hauaplatsidega. Leping võib olla lõppenud, registreeritud kasutaja surnud ning uue vastutava isiku andmed registrisse kandmata.
Andmeid on eriti oluline kontrollida, kui kavandatakse:
- uusi matmisi perekonna hauaplatsile;
- hauakivi paigaldamist või vahetamist;
- uue hauapiirde ehitamist;
- vanade elementide eemaldamist;
- hauaplatsi välisilme olulist muutmist;
- kaua kasutamata hauaplatsi taastamist.
Kui kasutaja andmed on aegunud, tuleb võtta ühendust kalmistu haldajaga ning uurida kasutusõiguse ümbervormistamise või pikendamise korda.
Millised tööd võivad vajada kooskõlastamist?
Hauaplatsi tavapärast koristamist – lehtede, okste, närtsinud lillede ja umbrohu eemaldamist – üldjuhul ehitustööks ei loeta. Hauaplatsi oluline ümberkujundamine võib aga vajada eelnevat luba.
Selliste tööde hulka võivad kuuluda:
- hauakivi paigaldamine või vahetamine;
- hauapiirde ja äärekivide paigaldamine;
- sillutise paigaldamine;
- hauaplatsi mõõtmete või kõrguse muutmine;
- suurte puude ja põõsaste eemaldamine;
- olemasolevate elementide eemaldamine;
- pingi, laua või muude rajatiste paigaldamine.
Täpne loetelu määratakse kindlaks konkreetse kalmistu kasutuseeskirjaga.
Selliste tööde alustamine ilma kooskõlastuseta on riskantne: kalmistu haldaja võib nõuda kehtestatud nõuetele mittevastava rajatise muutmist või eemaldamist.
Millega tuleb hauaplatsi heakorrastamisel arvestada?
Kujunduse valimisel tuleb arvestada peale välimuse ka hauaplatsi iseärasustega:
- hauaplatsi mõõtmete ja piiridega;
- naabruses asuvate haudade paiknemisega;
- pinnase tüübi ja stabiilsusega;
- maapinna võimaliku vajumisega;
- puujuurte olemasoluga;
- vihmavee äravoolutingimustega;
- tulevaseks matmiseks vajaliku juurdepääsuga;
- regulaarse hooldamise võimalusega.
Näiteks võib raske katend või valesti paigaldatud hauapiire aja jooksul vajuda. Liiga suured põõsad võivad kasvada üle hauaplatsi piiride ning puujuured kahjustada hauakivi või selle alust.
Seetõttu ei alga vastupidav heakorrastus ilusa materjali valimisest, vaid hauaplatsi seisukorra ja kohalike tingimuste hindamisest.
Vana hauaplatsi taastamine
Taastamistööd võivad hõlmata:
- umbrohu ja võsa eemaldamist;
- lehtede, okste ja vanade küünalde koristamist;
- pinna tasandamist;
- liiva või killustiku lisamist või vahetamist;
- hauakivi puhastamist;
- äärekivide ja hauapiirete puhastamist;
- lilleala taastamist;
- kahjustatud elementide väljavahetamist.
Väiksemaid hooldustöid saab üldjuhul teha eraldi loata. Kui taastamine hõlmab aga olemasolevate elementide eemaldamist, ehitamist või kujunduse märgatavat muutmist, tuleb tööde kord eelnevalt kalmistu haldajaga kooskõlastada.
Eriti ettevaatlik tuleb olla vanade hauakividega. Sobimatu puhastusvahend või liiga agressiivne mehaaniline töötlemine võib kahjustada kivi pinda ja kirju.
Millised nõuded kehtivad urni matmisel?
Urni matmisel tuleb arvestada seaduse, hauaplatsi piiride, olemasolevate haudade paiknemise ja kalmistu kasutuseeskirjaga.
Kalmistuseaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt peab urni matmise sügavus olema vähemalt üks meeter. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5–2 meetrit. Need nõuded on sätestatud kalmistuseaduses.
Urnile haua iseseisev ettevalmistamine ei ole igal pool lubatud. Enne tööde alustamist tuleb võtta ühendust kalmistu haldajaga ja välja selgitada:
- kellel on õigus hauda ette valmistada;
- kas kalmistutöötaja kohalolek on vajalik;
- kuhu täpselt tohib urni matta;
- kas vaja on avaldust ja luba;
- kes peab matmise registreerima.
Pärast matmist on nõuete rikkumist raske hauaplatsi puutumata parandada. Seetõttu tuleb kõik korralduslikud küsimused eelnevalt lahendada.
Kes vastutab hauaplatsi hooldamise eest?
Hauaplatsi seisukorra eest vastutab selle kasutaja. Üldjuhul peab ta:
- korrapäraselt eemaldama umbrohtu ja vohavat võsa;
- koristama lehti, oksi ja prügi;
- hoidma hauakivi ja hauapiirde ohutus seisukorras;
- jälgima, et taimed ei kasvaks üle hauaplatsi piiride;
- hoidma kalmistu teed ja rajad takistustest vabana;
- järgima kalmistu üldist korda.
Üldkasutatava territooriumi – teede, jäätmemahutite alade, veevõtukohtade ja teiste ühiste alade – korrashoid kuulub kalmistu haldaja kohustuste hulka.
Mis saab hooldamata haudadest?
Seadus kohustab kalmistu haldajat pidama arvestust hooldamata hauaplatside üle ning määrama seaduse ja kohaliku kasutuseeskirja kohaselt kindlaks nende edasise kasutamise korra.
Hauaplatsi ei tohi tunnistada hooldamata hauaplatsiks üksnes seetõttu, et seal kasvab mõni umbrohi. Üldjuhul viiakse läbi kehtestatud menetlus: hauaplatsi seisukord fikseeritakse, paigaldatakse teade ning antakse aega haua korrastamiseks.
Täpsed kriteeriumid, tähtajad ja teavitamisviis tuleb leida vastava kalmistu kasutuseeskirjast.
Kui kasutaja pikema aja jooksul ei reageeri ja hauaplats jääb mahajäetuks, võidakse kasutusõigus lõpetada. Pärast kehtestatud menetluse läbimist ja hauarahu tähtaja möödumist võib hauaplatsi seaduses ette nähtud juhtudel anda korduskasutusse.
Regulaarne hooldus ei ole seega oluline üksnes haua väärika välisilme säilitamiseks. See näitab ka seda, et hauaplatsi ei ole unustatud ja perekond kasutab seda endiselt.
Mida kontrollida enne tööde alustamist?
Enne hauaplatsi heakorrastamist või ulatuslikku taastamist on soovitatav:
- Teha kindlaks haua täpne asukoht.
- Kontrollida, kes on registreeritud hauaplatsi kasutajaks.
- Täpsustada kasutusõiguse kehtivusaega.
- Leida vastava kalmistu kasutuseeskiri.
- Kooskõlastada ehitus- ja lammutustööd.
- Määrata kindlaks hauaplatsi täpsed piirid.
- Jäädvustada esialgne seisukord fotodele.
- Valida materjalid pinnast ja edasist hooldust arvestades.
Selline tegevuskord aitab vältida vaidlusi kalmistu haldaja ja naaberplatside kasutajatega ning tarbetuid kulutusi tööde ümbertegemisele.
Kui te ei saa regulaarselt kalmistut külastada
Vahemaa, tervislik seisund või ajapuudus ei võimalda alati hauda iseseisvalt korras hoida.
Sellisel juhul võib regulaarne professionaalne hooldus hõlmata:
- lehtede, okste ja vanade küünalde koristamist;
- umbrohu eemaldamist;
- liiva või liiva-kruusakatte tasandamist;
- hauakivi niisket puhastamist;
- sambla eemaldamist spetsiaalsete vahenditega;
- plaatide vuukide puhastamist;
- lillede istutamist ja hooldamist;
- mälestusküünla asetamist;
- hauaplatsi pildistamist pärast tööde lõpetamist.
Angelio aitab hooldada hauaplatse Ida-Virumaal. Pärast tööde lõpetamist saab klient fotod ja võib tulemuses veenduda ka siis, kui viibib teises linnas või väljaspool Eestit.
Vaadake hauaplatsi hooldamise võimalusi.
Kui haua asukoht ei ole teada
Paljude matmiste andmeid saab otsida elektroonilistest kalmisturegistritest. Vanad kirjed sisaldavad aga mõnikord puudulikke andmeid ning mõnel hauaplatsil puuduvad täpsed koordinaadid.
Kui haua iseseisev leidmine ei õnnestunud, pakub Angelio haua otsimise teenust. Enne tellimuse kinnitamist kontrollib spetsialist, kas haud asub märgitud kalmistul, ja saadab leitud hauaplatsist foto.
Lisateave haua otsimise teenuse kohta.
Kõige olulisem
Hauaplatsi hooldamisel ja heakorrastamisel tuleb arvestada kahe tasandi nõuetega:
- Eesti kalmistuseadusega;
- konkreetse kalmistu kasutuseeskirjaga.
Igapäevane koristamine ei vaja üldjuhul keerukat kooskõlastamist. Hauakivi paigaldamine, hauapiirde ehitamine, hauaplatsi mõõtmete muutmine või oluline ümberkujundamine võib aga vajada luba.
Kahtluste korral tasub kõigepealt võtta ühendust kalmistu haldajaga ning alles seejärel tellida materjalid või alustada töödega. Nii saab hoida hauaplatsi väärikas seisukorras ja vältida tulevasi probleeme.
Seaduse ajakohane tekst on kättesaadav Riigi Teatajas.