Inimene soovib korrastada oma lähedase hauda, tasuda koristamise eest, taastada hauakivi või hauaplatsi heakorrastada. Näib, et sellist soovi tuleks ainult tervitada. Praktikas võib see aga tekitada ootamatu probleemi: kõigepealt tuleb tõendada või ümber vormistada hauaplatsi kasutusõigus.
Vastutus hauaplatsi eest ei tähenda üksnes kohustust seda korras hoida. Hauaplatsi kasutajal võib olla ka õigus otsustada järgnevate matmiste üle ja kooskõlastada olulisi muudatusi hauaplatsi kujunduses.
Raskused tekivad siis, kui varasem leping on lõppenud, registreeritud kasutaja on surnud või tema kohta puuduvad andmed. Inimene pöördub kalmistu haldaja poole, et võtta ametlikult vastutus haua eest, kuid peab hakkama otsima dokumente, tõendama sugulussidemeid ja hankima teiste pereliikmete nõusolekut.
Selle tulemusena võib asjaajamine venida ning kavandatud hauahooldus tuleb edasi lükata.
Miks tuleks hauaplatsi kasutusõigus aegsasti vormistada?
Mõnel kalmistul võib näha teateid, milles palutakse lepingut pikendada või kalmistu haldajaga ühendust võtta. Selliseid teateid ei tohiks eirata.
Ajakohased andmed hauaplatsi kasutaja kohta aitavad kindlaks teha:
- kes vastutab hauaplatsi seisukorra eest;
- kellega peab kalmistu haldaja ühendust võtma;
- kellel on õigus heakorrastustöid kooskõlastada;
- kes võib teha otsuseid järgnevate matmiste kohta;
- kellele tuleb saata teateid reeglite muutmise või hauaplatsi seisukorra kohta.
Seetõttu on enne ulatuslikku heakorrastamist, hauapiirde vahetamist, hauakivi paigaldamist või muid olulisi töid soovitatav kontrollida kalmisturegistris olevaid andmeid ja vajaduse korral vormistada kasutusõigus.
Tavapärase koristamise korral võivad nõuded olla teistsugused. Seetõttu tasub tingimused konkreetse kalmistu haldajalt eelnevalt üle küsida.
Miks tekivad bürokraatlikud raskused?
Kalmistuid haldavad erinevad kohalikud omavalitsused ja organisatsioonid. Dokumentide vormistamise kord sõltub konkreetse kalmistu kehtivatest eeskirjadest.
Ühtse praktika puudumise tõttu võivad nõuded kalmistuti erineda. Mõnes kohas piisab avaldusest ja sugulussideme tõendamisest, teises võidakse nõuda lisadokumente või teiste sugulaste nõusolekut.
Eriti keeruliseks muutuvad olukorrad, kui:
- registreeritud hauaplatsi kasutaja on surnud;
- leping sõlmiti palju aastaid tagasi;
- vanad andmed ei ole säilinud või on puudulikud;
- ühe hauaplatsi eest hoolitsevad perekonna eri harude esindajad;
- sugulased elavad eri riikides;
- pereliikmete vahel on lahkarvamusi;
- teisi sugulasi ei ole võimalik leida;
- hauaplatsile on maetud erinevate sugulussidemetega inimesed.
Sellistel juhtudel peavad kalmistutöötajad tegelema lisaks dokumentidele ka keeruliste perekondlike asjaoludega. Seejuures ei tohiks kalmistu haldaja muutuda pärimis- või sugulusvaidlusi lahendavaks asutuseks.
Süsteem ei tohiks inimest hoolimise eest karistada
Tekib paradoks: seni, kuni keegi mahajäetud haua vastu huvi ei tunne, võib dokumentide küsimus jääda aastateks lahendamata. Niipea kui mõni sugulane otsustab hauaplatsi korda teha, peab just tema tegelema kõigi aja jooksul kogunenud õiguslike probleemidega.
Kui asjaajamine kestab mitu kuud, lükkuvad heakorrastustööd edasi. Hauaplats kasvab edasi umbrohtu, hauakivi laguneb ning inimene, kes on valmis kandma kulusid ja võtma vastutuse, peab ootama.
Selle tõttu kaotavad kõik osapooled:
- sugulane ei saa kavandatud töid teha;
- kalmistu haldaja kulutab aega keeruliste perekondlike asjaolude väljaselgitamisele;
- tööde teostaja ei saa kokkulepitud töödega alustada;
- hauaplats jääb vajaliku hoolduseta;
- kalmistu kaotab järk-järgult oma korrastatud ilme.
Reeglite eesmärk peab olema hauaplatside ja lähedaste huvide kaitsmine, mitte takistuste loomine inimestele, kes soovivad säilitada oma perekonna mälestust.
Millised reeglid võiksid asjaajamist lihtsustada?
Selgema ja ühtsema süsteemi loomiseks on vaja üldiseid põhimõtteid, mida rakendataks kalmistutel kogu Eestis.
Selline süsteem võiks ette näha:
- selge sugulaste järjekorra, mille alusel saab võtta vastutuse hauaplatsi eest;
- ühtse loetelu dokumentidest, mis tõendavad sugulussidet ja seost hauaplatsiga;
- arusaadava tegevuskorra juhuks, kui teisi sugulasi ei ole võimalik leida;
- mõistliku avalduse läbivaatamise tähtaja;
- reeglid olukordade lahendamiseks, kus hauaplatsi kasutusõigust taotleb mitu inimest;
- ajutise loa vajalike tööde tegemiseks enne dokumentide vormistamise lõpetamist;
- võimaluse esitada avaldus eemalt ja allkirjastada dokumendid digitaalselt.
Eriti oluline on eristada tavapärast hauahooldust tegevustest, mis muudavad oluliselt hauaplatsi seisundit või kujundust. Lehtede koristamist, umbrohu eemaldamist või küünla süütamist ei tohiks käsitleda samamoodi nagu hauakivi eemaldamist, uue hauapiirde paigaldamist või järgmist matmist.
Mida kontrollida enne heakorrastustööde tellimist?
Enne mahukamate tööde tegemist hauaplatsil on soovitatav:
- Leida hauaplats kalmisturegistrist, kui register on veebis kättesaadav.
- Kontrollida, kes on märgitud hauaplatsi kasutajaks.
- Kontrollida lepingu kehtivusaega.
- Võtta ühendust kalmistu haldajaga ja uurida, millised tööd vajavad kooskõlastamist.
- Vajaduse korral esitada avaldus kasutusõiguse vormistamiseks või pikendamiseks.
- Hankida kirjalik luba hauaplatsi elementide paigaldamiseks, asendamiseks või eemaldamiseks, kui see on nõutav.
Kui sugulased elavad väljaspool Eestit, tasub uurida asjaajamise võimalust distantsilt. Paljudel juhtudel saab dokumendid saata e-posti teel ja digitaalselt allkirjastada, kuid täpne kord sõltub konkreetse kalmistu haldajast.
Kuidas tegutseb Angelio?
Enne oluliste tööde tegemist soovitame kliendil veenduda, et hauaplatsi kasutusõigus on nõuetekohaselt vormistatud ja vajalikud kooskõlastused saadud.
Angelio saab aidata hauaplatsi leidmise, selle seisukorra hindamise ja fotode tegemisega. Hauaplatsi kasutusõiguse andmise või ümbervormistamise otsustab aga vastava kalmistu haldaja.
Kui tellitud tööde tegemiseks on vaja luba, teatame sellest kliendile enne tööde alustamist. Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus heakorrastustööd on juba kavandatud, kuid lahendamata dokumendiküsimuste tõttu ei ole võimalik nendega alustada.
Perekonna mälestuse hoidmine peab olema kättesaadav
Kalmistukultuur säilib tänu inimestele, kes mäletavad oma lähedasi, külastavad nende haudu ja hoiavad hauaplatsid väärikas seisukorras.
Riiklikud ja kohalikud reeglid on vajalikud, kuid need peavad olema selged, ühtsed ja proportsionaalsed. Inimene, kes on valmis võtma vastutuse oma lähedase mahajäetud haua eest, ei peaks kuude kaupa tõendama oma õigust selle eest hoolitseda.
Eesti vajab korda, mis kaitseb ühtaegu hauaplatse, arvestab lähedaste õigustega ja aitab säilitada perekondlikku mälestust. Süsteem peab haua eest hoolitsemist toetama, mitte seda takistama.