Narva Siivertsi III kalmistu — ajalugu ja Amalia Kreisbergi haud
Narva Siivertsi III kalmistu on Siivertsi ajaloolise kalmistukompleksi osa Narva põhjaosas. Selles ülevaates kasutatakse tähist III külastatud ala kirjeldamiseks. Selle ajalugu on seotud linnakoguduste ja inimestega, kelle elu moodustas osa Narva ja Kreenholmi ajaloost.
Asukoht
Kalmistu asub Narva ajaloolises Siivertsi piirkonnas. Matmispaikade kohta teavet otsides tasub arvestada kogu kompleksi üldnimetusega — Siivertsi kalmistu. Venekeelsetes ajaloolistes materjalides esineb ka nimetus Sivershauseni kalmistu.
Juurdepääs kalmistule
Vaatluste põhjal on ala üsna suur, kuid mugavat juurdepääsu sellele ei ole. Hauaplatside vahel on kasvanud vahtrad, tammed ja tihe võsa. Mõnes kohas on padrik peaaegu läbimatu, mistõttu nõuab kalmistu vaatlemine aega ja ettevaatlikkust.
Hooned ja mugavused
Korraldatud jalutusradasid siin näha ei ole ning säilinud hauad on kohati taimestiku alla peitunud.
Siivertsi kompleksi ajalugu
Siivertsi piirkonna kalmistud hakkasid kujunema juba 17.–18. sajandil. Kirjaliku tunnistuse nende kohta jättis Taani diplomaat Just Juel, kes külastas Narvat 1709. aastal. Pärast 1772. aasta keeldu matta kirikutesse ja nende lähedusse suurenes linnalähedaste kalmistute tähtsus: Siivertsist sai üks Narva luterlaste peamisi matmispaiku.
Aja jooksul kujunes siin eri koguduste ja kogukondade kalmistute kompleks. Selle osadel oli oma ajalugu, mistõttu ei saa varaseid Siivertsi mainimisi pidada iga üksiku ala täpseks rajamisajaks.
20. sajandi sõjad ja sõjajärgsed muutused muutsid seda piirkonda oluliselt. Paljud hauad jäid regulaarse hoolduseta ning vanad läbipääsud kasvasid järk-järgult kinni. Kompleksis on säilinud üksikuid hauatähiseid, riste ja memoriaale, mille kaudu saab jälgida linna endiste elanike ajalugu.
Amalia Elisabeth Kreisberg (1879–1906)
Üks Siivertsi tuntud matmispaiku on Amalia Elisabeth Kreisbergi haud. Ta töötas Kreenholmi manufaktuuri kudumisosakonnas ja oli tööliste esindaja. Tema nimi on seotud võitlusega paremate töötingimuste eest ettevõttes.
1905. aastal osales ta streigi ajal töölisliikumises. Üks nõudmistest oli tööpäeva lühendamine. 1906. aasta jaanuaris Kreisberg arreteeriti. Ta suri vangistuses Jamburgis, tänapäeva Kingissepas, 26-aastaselt.
2026. aasta kevadel korrastasid matmispaiga kohalikud entusiastid. Nagu teatas „Narvskaja Gazeta“ 21. aprillil, Aleksei Ivanov, Rene Abramson ja Vladimir Vasin koristasid prügi, puhastasid mälestusmärgi ja kiviraamistuse, istutasid lilli ning asetasid küünlad.
Tema mälestus on säilinud ka väljaspool kalmistut. Narvas on talle püstitatud büst Kreenholmi endiste tööliskasarmute juures aadressil Joala 10/12, mosaiikpaneeli kõrval. Büsti autor on skulptor Nikolai Dõdõkin.
Tema nime kandsid hoones tegutsenud raamatukogu ja lasteklubi, kus praegu asub Narva kunstiresidents NART. Selle ajalooga on seotud ka kunstiresidentsi kinosaali Amalie nimi.
Ajalooliste matmispaikade hoidmine
Siivertsi vanad hauad hoiavad nende inimeste nimesid, kes olid seotud tööstuse, koguduste ja Narva igapäevaeluga. Amalia Kreisbergi haua lugu näitab, kuidas mõne inimese tähelepanu võib tuua unustatud paigale tagasi hoolitsetud ilme ja muuta selle ligipääsetavamaks.
Kui vajate Narvas abi perekonna haua otsimisel või haua hooldamisel, pöörduge Angelio poole. Teatage lahkunu ees- ja perekonnanimi, kalmistu nimi ning teadaolevad orientiirid ja lisage võimaluse korral fotod. Need andmed aitavad arutada otsingu ja vajalike tööde korraldamist.
